N- Sensor™ ALS tagab optimaalse normiga lämmastikväetimise igas põllu erinevas osas. Täna on N- Sensor™ ALS tehnoloogiast saanud täpispõllumajanduse suunanäitaja.
Põlluspetsiifiline väetamine on täpispõllumajanduse üks peamisi eesmärke. Vajaduspõhine väetusnorm eeldab tegeliku lämmastikuvajaduse kindlaksmääramist täpse ja efektiivse tööriistaga ning kaugseiretehnoloogia annab võimaluse taolist infot kiiresti, täpselt ja kuluefektiivselt koguda. Mõõtes taime lehtedelt tagasipeegelduva valguse omadusi, määrab N- Sensor™ ALS kindlaks taimede tegeliku lämmastikuvajaduse ning reguleerib sellele vastavalt ja vahetult töö käigus väetisekülviku väetusnormi.
N-Sensor™ ALS määrab taimede lämmastikuvajaduse, mõõtes korraga umbes 50m2 alale jäävatelt taimedelt tagasipeegelduvat valgust. Mõõtmisi tehakse igal sekundil ning süsteem on loodud töötamiseks normaalsel töökiirusel ja kõikide reavahede juures. Mõõtmistehnoloogia põhineb tavapärasel põllumajanduses kasutataval vegetatsiooniperioodi valguspeegelduskõveral. N-Sensor™ ALS mõõdab valguse tagasipeegeldumist spetsiifilise kõvera alusel, mis on seotud taimede klorofüllisisalduse ja biomassiga. Lämmastiku omastamise info põhjal arvutatakse välja optimaalne väetusnorm ning saadetakse väetisekülviku juhtpulti , mis vastavalt sellele väetusnormi reguleerib.
Kogu protsess taimede lämmastikuvajaduse määramisest kuni väetusnormi reguleerimiseni toimub vahetult, ilma ajalise viivituseta. See teeb võimalikuks „reaalajas agronoomia“.
Yara Hanninghofi teadus- ja arenduskeskuse arendustöö tulemusena esitleti 1999. aastal esmakordselt N-Sensori klassikalist versiooni, mis oli mõeldud kasutamiseks teraviljadel. Klassikaline N-Sensor™ mõõdab lämmastikuvajaduse kindlakstegemiseks valguse tagasipeegeldumist taimedelt. Väetamise reguleerimiseks kasutatakse põldkatsetel põhinevaid agronoomilisi algoritme ning on ühendatud traktori terminaliga, mis salvestab GPS-seadme ning põllukultuuri kohta käivat infot ja edastab selle töötlemiseks.
Et käia kaasas muutustega teraviljakasvatuses ning laiendada kasutusala ka teistele põllukultuuridele, N-Sensori arendustööd jätkusid ning see on saanud üheks oluliseks osaks Yara R&D programmist. Masina võimekuse tõstmiseks ning uute programmide loomiseks (nt Absolute-N kalibreerimine rapsi jaoks) on aastatel 1997-2010 on läbi viidud üle 250 katse. |
2006. aastal tuli Yara turule uue N-Sensor™ ALS (Active Light Source) versiooniga, mis on saadaval ka Eesti turul. Põhiline erinevus kahe N-Sensor™ vahel seisneb selles, et ASL versioonil on sisseehitatud valgustusseade, mistõttu ei vaja see mõõtmise teostamiseks päevavalgust, vaid suunab enda ksenoonlampide valguse taimedele ja mõõdab selle peegeldust. Seetõttu saab N-Sensor™ ASL-ga töötada päevavalgusest sõltumatuna, vajadusel ka öösel.
Agricon GmbH
Meit Jürgens (täppisviljeluse nõustaja Eestis)
Tel. +372 525 3431
meit.jurgens@agricon-baltic.com