Fakte Rapsist
Haigus | Parameeter | Rapsi osakaal viljavahelduses | |
17% | 33% | ||
Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) | nakatunud taimede % | < 1 | 8,5 |
Fomoos ehk mustmädanik (Phoma lingam) | nakatumise indeks (1-9) | 2,4 | 4,6 |
Vertitsilloos ehk vilttõbi (Verticilium dahliae) |
nakatunud taimede % | < 1 | 31 |
Tsülindrosporioos (Cylindrosporium concentrium) | nakatunud taimede % | 28 | 38 |
Kuivlaiksus (Alternaria sp.) |
nakatumise indeks (1-9) | 2,1 | 3,8 |
Nuuter (Plasmodiophora brassicae) | nakatunud taimede % | < 1 | 2,8 |
LFA ja LPSA, M.-V. 1996 (pikaajaline viljavahelduse katse Rostock-Biestowis,
Northeastern (Saksamaa), 1984-1996).
Et vähendada kahjurite levikut ja haigustesse nakatumist, on tähtis kasvatada rapsi rotatsioonis teiste kultuuridega. Oluline on viljavaheldus, kus rapsi kasvatatakse samal põllul mitte tihedamini, kui iga kolme (33%) kuni kuue (17%) aasta tagant.
Järgnevad rapsi kahjurid võivad põhjustada olulist saagikadu:
Kahjur | Kahju kultuuri kasvuperioodil |
Nälkjad | Hävitavad idandid enne nende tärkamist, võivad põhjustada olulist taimede tärkamisjärgset hävimist. |
Maakirp |
"Mulgustavad" idulehti ja esimesi pärislehti, vähendavad rohelist lehemassi, vastsed toitvad leheroodudes ja vartes ning vähendavad sellega taimede elujõulisust. |
Lehetäid, liik Myzus persicae |
Asustavad rapsi sügisel ja kevadel, kandes edasi ristõieliste kollast viirust (TYMV). |
Hiilamardikas | Asustab rapsi kollaste/roheliste õiepungade faasis, alles arenevatest õiepungaest toitudes võivad vähendada kõtrade arvu. |
Kõdra-peitkärsakas ja kõdrasääsk |
Munevad kõtradesse, vastsed toituvad arenevatest seemnetest. Kõtradest väljuvad vastsed jätavad kõtra augu, mille kaudu muneb sellesse kõdrasääsk. Viimase vastsed söövad kõtrade seinu nii, et kõdrad avanevad enneaegselt ning kõik selles olevad seemned pudenevad enne koristus maha. |
Allikas: Agriculture and Horticulture Board (AHDB), 2012
Efektiivne kontroll üheaastaste umbrohtude üle on eduka viljavahelduse tagamiseks tähtsi, eriti sügisel külvatavate kultuuride puhul. Kahjuks esineb üha enam herbitsiidiresistentsust ning võimalikke tõrjevahendeid jääb järjest vähemaks. Murettekitva on ka mõnede tuntud herbitsiidide toimeainete leidmine veest.
Kasumliku rapsikasvatuse seisukohast on oluline varajane umbrohutõrje, nii on umbrohtumus ka järelkultuuridele väiksem.
Mõnedes riikides kasvatatakse täna geneetiliselt muundatud rapsi ning näiteks Kanadas on 90% kasvatatavatest rapsisortidest glüfosaadiresistentsed (nn RR-sordid).
Siit leiad üldist infot rapsi, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.
Aasia ja Okeaania