Odra väetamine õiges koguses ja ajal
Lämmastikväetamise mõju avaldub lõpuks suuremas saagis ning tegeliku lämmastikuvajaduse paneb paika oodatav saak hektari kohta. Erinevate katsete tulemustele toetudes on võimalik arvutada välja optimaalne vajaminev lämmastiku kogus. Liiga kõrgete lämmastikunormidega väetamine võib anda tulemuseks taimede lamandumise ning suurema haiguste fooni.
Suviodra vegetatsiooniperiood on lühem ning saagipotentsiaal enamasti väiksem, ka lämmastikväetise kasutusnorm on mõnevõrra madalam võrreldes taliodrale vajaliku kogusega.
Et lämmastikväetamisest saadav kasu oleks maksimaalne, on tähtis väetamine õigesti ajastada. Kui mullas on lämmastikku vähe, annab taliodra lämmastikväetamine koos külviga parema taimede arengu ning suurema saagi. Lämmastiku omastamine varakevadel kuni faasini 31 (1. kõrresõlme moodustumine) on suhteliselt väike, umbes 1,2 kg N/ha/päevas. Suurim lämmastiku vajadus on taimedel kasvufaasis 31-39 (1. kõrresõlme moodustumisest kuni lipulehe keelekese nähtavaleilmumiseni) – umbes 3 kg/N/päevas. Kuna lehemass saavutab maksimumi ning algab viljapeade loomine (faas 39-59), päevane lämmastikuvajadus langeb taas, olles ca 1,8 kg/N/päevas.
Kasvufaasiks 59 (loomine) on talioder omastanud umbes 165 kg N/ha, suvioder tõenäoliselt umbes 130 kg N/ha. Peale viljapeade moodustumist on lämmastku omastamine väga piiratud, sest lämmastik suunatakse ümber arenevatesse teradesse.
Suviodra puhul on varajane kiire areng olulisem, mistõttu on oluline anda vähemalt 60% kogu vajalikust lämmastikust koos külviga. Järgmine väetamine tehakse 3. lehe faasis.
Fosfor
Fosfor on lämmastiku kõrval tähtsuselt teine oluline põhitoiteelement, mis mõjutab taimede kasvu ja arengut.
Kui taim on jõudnud 2-3. lehe faasi, hakkab selle lehtede ja võrsete kasv toetuma mullas leiduvale fosforile. Fosfori kättesaadavust mullast mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas mulla pH, teised elemendid nagu alumiinium, raud ja kaltsium, mulla niiskus ning temperatuur.
Et varane võrsete kasv ei oleks piiratud, on oluline kindlustada väetamine taimedele omastatava fosforiga. Taliodra puhul on kaks olulist aega, mil seda teha. Esimene kord tuleks väetada aktiivses lehtede arenemise faasis (Zadok kasvufaas 13-25 – 3. lehest puhmiku faasini), mil juurte, lehtede ja esimeste võrsete areng on kõige kiirem. Teine väetamine tuleks teha kevadel, võrsumise teisel poolel (Zadok kasvufaas 25-30 – puhmikust võrsumise lõpuni). Kevadperioodil märtsist maini omastab taim 70% kogu kasvuperioodi jooksul vajaminevast fosforist, seetõttu on fosforväetamine sel perioodil taimede fosforivajaduse katmiseks väga oluline.
Kevadine fosforiga väetamine on näidanud saaki suurendavat toimet. Kui fosfori kättesaadavus mullast on piiratud, võib väetusprogrammis kasutada lehekaudset fosforväetist, mis on kiireks fosfori allikaks ja katab ajutiselt taimede fosforivajaduse. Nii saab stimuleerida sügisest ning varakevadist taimede arengut ja kasvu. Suviodra puhul on fosfori omastamine mullast piiratud peamiselt kevadel, kui pinnas on veel jahe. Ka siin aitab lehekaudne fosforväetamine taimede varajase kasvu ja arengu pidurdumist vältida.
Väävel
Stabiilse võrsete kasvu tagamisel on ühes tähtsaks toiteelemendiks ka väävel. Taime kasvades on selle ehituskivideks väävlipõhised aminohapped, millest moodustuvad taimes mitmed erinevad valgud.
Väävli ümberjaotamine taimes on kehvapoolne, mistõttu kannatavad väävlipuuduse korral enim just noored taime osad. Selle vältimiseks tuleb taimi nende väävlivajaduse kõrgperioodil pidevalt, mitmekordse väetamise abil väävliga varustada. Puudushaigusest ülesaamiseks kasutage lisaks lehekaudset väetamist.
Väävliga väetamine annab tulemuseks suurema saagi.
Tasakaalustatud väetamine
Et tagada usaldusväärne ja stabiilne odra saak, tuleb hoolitseda selle eest, et taimede toitainete vajaduse kõrgperioodil oleksid kultuurile kõik vajalikud toiteelemendid tasakaalustatud kujul tagatud.
Tasakaalustatud väetamine sisaldab ka mikroelementide andmist õigel ajal ja õigetes kogustes. Konkreetse põllu tingimusi silmas pidades aitavad õiget kasutusnormi määrata laborianalüüsid ning Yara CheckIT.
Kuidas saada suuremat odrasaaki?
Siit leiad Yara nõuanded, kuidas saada suuremaid odrasaake.
