Lämmastik
Kui lämmastiku ja kaaliumi omastamine pole tasakaalus, on oder haigustele ja kahjurite rünnakutele vastuvõtlikum. Tulemuseks võib olla kehvem taimede areng, kusjuures taimed sisaldavad kõrgemas kontsentratsioonis lahustuvaid lämmastikuühendeid ja süsivesikuid. Viimased on aga suurepäraseks toiduallikaks taimehaigustele nagu roosted ning jahukaste. Lämmastiku liig võib suurendada kultuuri haigustesse nakatumist. Samas teiste patogeenide – näiteks kuivlaiksuse tekitaja ning fusariooside puhul lämmastik hoopis vähendab nakatumist.
![]()
Tuleks jälgida, et kasutataks erinevaid lämmastiku vorme tasakaalustatud kujul – näiteks nitraati ja ammooniumi – sest mõlemi puhul on täheldatud, et need suurendavad kultuuri vastupanuvõimet teatud taimehaigustele (nitraadid vähendavad nakatumist sellistesse haigustekitajatesse nagu Fusarium, Botrytis, Rhizoctonia ja Pythium, samas ammooniumil on kaitsev toime Pyricularia, Gibberella ja Sclerotium suhtes).
Fosfor
Kui fosfori kättesaadavus on piiratud, võib see vähendada saagikust ning suurendada taimede nakatumist haigustesse. See on põhjustatud asjaolust, et fosforipuuduse korral on häiritud taimede ainevahetus ning kasv, mistõttu on taimed haigustele vastuvõtlikumad. Uuringud on näidanud, et kui fosforiga ei väetata, tõuseb vastuvõtlikkus jahukastele kuni 50%.
![]()
Kaalium
Kaaliumipuuduses taimedes on häiritud erinevad sünteesiprotsessid, näiteks tärklise, proteiini ja tselluloosi süntees. Seetõttu tõuseb väiksemate ühendite, näiteks amiidide tase taimes, viimased on sobivaks toiduallikaks taimehaigustele. Kaaliumipuudusest põhjustatud õhemad rakuseinad on väiksema mehaanilise vastupidavusega. Enam kui 1000 katses teraviljadega selgitati välja, et aladel, kus kaaliumi kättesaadavus on väike ning ei ole lämmastikuga tasakaalus, suurendas kaaliumiga väetamine odrataimede vastupanuvõimet haigustele enam kui 70% juhtudest (PDA). Kaaliumipuudust seostatakse ka suurema nakatumisega jahukastesse ning roostetesse.
Kaaliumipuudust seostatakse ka suurema roostetesse ja jahukastesse nakatumisega.
![]()
Mangaan
Paljudele uuringutele toetudes seostatakse ka mangaani taimede vastupanuvõimega taimehaigustele. Mangaanil on otsene pärssiv mõju seenhaiguste, eriti jahukaste kasvule. Samuti seostatakse seda ligniini ning suberiini tootmisega, mis tõstavad taimede füüsilist vastupanuvõimet. Mangaanipuuduses taimedel on kehv lämmastiku lagundamise võime, mistõttu koguneb lehtedesse palju nitraatlämmastikku. See omakorda on toiduallikaks odra haigustele nagu roosted ja jahukaste.
