Suured saagid ja kõrge terade kvaliteet saavutatakse vaid siis, kui sisendid ajastatakse kultuuri kasvu- ja arengufaaside võtmeperioodidesse. On mitmeid olulisi kasvu- ja arengueesmärke, mida saab kasutada juhistena kõrge saagi ja selle kvaliteedi saamiseks. Perioodil külvist koristuseni läbib oder kolm põhilist arenguetappi.
Odra saagi moodustumise olulised komponendid | |
---|---|
Kasvu- ja arengueesmärgid (15%-lise niiskusesisalduse juures) | |
Külvist 50% tärganud = 150. päeva kraadid | = 11-13 päeva septembris = 15-18 päeva oktoobris = 25-34 päeva novembris = 21-28 päeva märtsis |
Lehtede arv taime kohta | 14 |
Kevadine taimede tihedus | 300-350 taime / m2 |
Võrsete arv kasvufaasis GS 30 (kõrsumise algus) | 1180 võrseid / m2 |
Ülemine rohelise massi indeks kasvufaasis GS 30 | 1.4 |
Ülemine rohelise massi indeks kasvufaasis GS 59 | 5.8 |
Peade arvukus | 775 pead / m2 |
Terade arv pähikus | 24 tera / pähikus |
Tera kaal | 46 mg / tera |
Mahukaal | 65 kg / hl erikaal |
Ref: HGCA |
Baasareng algab seemnete külviga ning lõpeb kõrsumise alguses. Selle perioodi jooksul arenevad saaki andvad produktiivvõrsed, puhmik ning põhijuurestik, kasvab lehemass. Perioodi lõpuks pannakse alus saagi komponentidele (viljapeade arv m2-l, pähikute arv viljapeas). Taimede kasvukiirus sõltub keskkonnast, jahedate ilmade korral on see aeglasem.
Vastavalt sellele, kuidas mullapind jahtub (taliviljad) või soojeneb (suviviljad), on ka taimede arengu kiirus erinev. Septembri lõpu – oktoobri alguse külvid annavad tulemuseks 50%-lise tärkamise 15-20 päeva jooksul.
Mulla soojenedes kiireneb ka tärkamine. On tähtis saavutada kevadel piisavalt tihe taimede populatsioon, 300-350 taime / m2 kohta, sest odra võime kompenseerida kadusid taimestikus rohkemate teradega viljapeades on piiratud.
Pikkuskasvu periood saab alguse esimese kõrresõlme nähtavaleilmumisest ja kestab kuni õitsemiseni. See on taime kriitiline kasvuperiood, mil moodustub saagikust toetav lehestik, sügavam juurestik, arenevad viljaalgmed ning kõrred saavutavad oma pikkuse. Odra puhul on viljapeade arv olulisem, kui nisul, sest odral on vaid üks õisik pähikus, mistõttu jätab see väga vähe ruumi kompenseerimaks väikest viljapeade arvu rohkemate teradega viljapeas. Kaherealisel odral on üks pähik ning kuuerealisel kolm pähikut mõlemal pool õisikutelge.
Kasvufaasiks 31 (Zadoki skaala järgi) peaks rohelise massi indeks olema 3, sel juhul on lehestik piisav maapinna katmiseks ning 75% valguskiirguse püüdmiseks. Kasvufaasis 59 peaks rohelise massi indeks olema 6 ning 90-95% maapinnale langevast valguskiirgusest püütakse kinni. Kasv sel perioodil on väga kiire ning igapäevane vajadus mullast saadavate toitainete järele kõrge.
Küpsusfaas algab peale õitsemist ja kestab kogu terade täitumise ning valmimise aja. Oder on nisust erinev (eriti suvioder), sest õitsemine võib alata juba enne viljapeade loomise lõppu. Sel perioodil pannakse alus olulistele saagikomponentidele, nagu terade arv m2 kohta ning tera kaal.
Terade arv igas viljapeas sõltub viljakatest pähikutest keskteljel või õisikuteljel. Odra puhul sisaldab iga pähik ühte õisikut. Kaherealise odra korral on kolmeses pähikus vaid keskmine pähik viljakas, kuuerealise odra puhul on kõigi kolme pähiku õisik viljakas. Viljelusviis, eriti aga väetamine, võib terade arvu viljapeas ning viljapeade arvu m2 kohta oluliselt mõjutada. Terade arv/m2 kohta ning iga üksiku tera suurus määravad seemnete võime talletada täitumisperioodi ajal toitaineid.
Ka lehemassi moodustumine on odra puhul erinev. Iga järgnev eluvõimeline leht on eelmisest väiksem, viimane leht ehk lipuleht moodustub 4% taime lehepinnast, samas kui 5. lehe puhul on selleks näitajaks 16%. Viljapea koos ohetega moodustab märkismisväärse 11% rohelisest pinnast. Lehtede ja ohete rohelisena hoidmine on terade maksimaalse arengu tagamiseks hädavajalik. Niisamuti on tähtis kõrres asuv süsivesikute varu, mis toimib stressiolukorra korral, nt põuatingimustes, omamoodi puhvertsoonina taimes. Varudest, mis kogutakse taime ja mis saavutab oma koguselise kõrgpunkti vahetult peale õitsemist, moodustatakse kuni 50% saagist.
Taliodra arengufaasid | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Aluse loomine – ligikaudu 6 kuud |
Loomisfaas – ligikaudu 2 kuud |
Tootmisfaas – ligikaudu 2 kuud |
||||||||||
Arengu-faasid | Valmimine | |||||||||||
Terade täitumine | ||||||||||||
Pähiku moodustumine | Õitsemine | |||||||||||
Varre hoidmine | ||||||||||||
Võrsumine | Varre pikenemine | |||||||||||
Lehtede tootmine | ||||||||||||
Juurte kasvamine | ||||||||||||
Kasv | GS00 | GS10 | GS21 | GS30 | GS31 | GS37-39 | GS61 | GS92 | ||||
Aeg | Sept | Okt | Nov | Dets | Jaan | Veeb | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | Aug |
Odra arengut kirjeldatakse paljude aastate jooksul koostatud skaalade abil. Levinuimad on Zadoki, Feekes`i ja Hauni skaala, neist kõige enam kasutatase “sisendite” ajastamise kirjeldamisel Zadoki skaalat. Alljärgnevalt on toodud odra kasvufaasid vastavalt Zadoki skaalale.
Siit leiad üldist infot odra, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.