Füsioloogiline vananemise kontrollimise võti on seemne säilitustemperatuur. Tõstes säilitustemperatuuri üle 4 °C, edendab see puhkeperioodi katkemist ja võrsete kasvamise algust. Puhkeperioodi lõppemise järgne päevatemperatuuride kogum reguleeribki mugula füsioloogilist vanust istutamise hetkel. |
Erinevad sordid vajavad mahapanekuks sobiva arengufaasi saavutamiseks erinevaid temperatuure. Vananenud mugulaid on kasulik panna varajaste sortidega samal ajal või siis, kui kasvuperiood on lühike. Vähem vananenud mugulad sobivad paremini kasvatamiseks pika kasvuperioodiga, kus on soovitatav hoida taim kasvamas, saavutamaks head saaki. Idandatud seemne puhul on tarvis kontrollida idude arvu ja pikkust (maksimaalselt 2 cm). See on vajalik, et tagada taime optimaalne kasv, võttes arvesse taimede vahekaugust ning kindlustada minimaalne idude vigastamine istutamise käigus.
Mulla tüüp ja harimine
Kartulit kasvatatakse väga erinevat tüüpi muldadel, alates liivastest kuni savimiuldadeni. Kõikidel neil on väga erinev niiskuse sidumise võime. Ideaalne muld kartuli kasvatamiseks on hea struktuuriga ja korraliku drenaažiga, tagamaks juurte õhustatuse ja mugulate arengul minimaalse juurehaigustesse nakatumise.
Kartul eelistab madala soolasisaldusega mulda, mille pH on 5,5-7,0. Praktikas kasvatatakse kartulit muldadel, mille pH on 4,5-8,5 ning sellel on otsene mõju teatud toiteelementide kättesaamisele. Ekstreemsetes pH tingimustes on otstarbekas mulla happesust reguleerida.
Kasvades madala pH-ga muldades võib kartul kannatada alumiiniumi või teiste raskemetallide ioonide mürgisuse käes. Samuti on piiratud fosfori (P) või molübdeeni (Mo) kättesaadavus mullast.
Muldades, mille pH väärtus on üle 7,5, võib toiteainete kättesaadavus väheneda, eriti fosfori ja mikroelementide osas. Seda olenemata sellest, et mullas on need elemendid rikkalikult esindatud. Ebasoovitavat mulla happesust võib leevendada lupjamisega. Siinjuures on oluline asjaolu, et lubi on pinnasesse segatub vähemalt 6 kuud enne kartuli mahapanekut. Kõrge mulla pH soodustab hariliku kärna teket kartulile.
Kündmine ja muldamine
Kartuleid istutatakse sageli vakku, sest see tagab hea õhustatuse ning drenaaži, mis omakorda kindlustab kultuuri jõudsa kasv. Jahedamate muldade puhul on vagudes mulla temperatuur kõrgem, mistõttu idanevad ja tärkavad kartulid kiiremini.
Kui väetis asetatakse mugulate kõrvale, aitab kartulivagude muldamine väetist mugulaümbruse mullaga paremini segada. Muldamine tagab ka mugula korraliku kaetuse mullaga, mis välistab nende roheliseks minemise ning atab saavutada sobiva kuju ja ühtlasema suurusega mugulad, samuti on nende mehaanilise vigastamise risk väiksem.
Mugulate külgedele asetatud väetise saab muldamisega pinnasesse segada | Vaod tagavad hea drenaaži ja kerge koristuse |
Veemajandus
Kartulitel on suur veevajadus, seetõttu on kõrge saagi saamiseks vaja kuivemates piirkondades niisutussüsteeme, Eestis aga tuleks kartuli kasvatamiseks valida pigem rasked savised mullad. Hoolitsedes selle eest, et kartulimugulate moodustumise ajal on muld piisavalt niiske, väheneb risk hilisema hariliku kärna tekkeks. Seevastu hilisemas vegetatsiooniperioodis soodustab liigne niiskus mugula ümber nakatumist kartuli-süvikkärna ning võib põhjustada teisest kasvu (uute mugulate idanemine).
Harilik kärn |
Uute mugulate kasvamaminek |
Liigne vesi võib põhjustada kartulite lõhenemist |
Niiskustaseme kõikumine vagude piires võib viia ebaühtlase mugula täitumiseni, väärarenguga mugulateni või kasvulõhedeni. Isegi 10%-line mulla niiskuse kõikumine võib osutuda kriitiliseks. Kui kasutatakse tilkniisutussüsteemi, siis probleemide ärahoidmiseks, tuleks niisuti paigutada vao harjale. |
Ka lehestiku areng on oluline, et saavutada vee kasutamisel maksimaalne efekt. Kõrgete temperatuuridega keskkonnas on vaja tagada kiire vagude kokkukasvamine, et vähendada vee kadu aurustumise tõttu pinnasest.