Põllupidajana on sinu kokkupuude maaga palju tähenduslikum kui enamikel inimestel ja sinu võimalused teha kliimale kasutoovaid muudatusi on samuti palju suuremad kui enamikul.
Sinu tootmisest pärinevate kasvuhoonegaaside põhjustaja on väetis. Nitraatlämmastikupõhised väetised aitavad seda mõju kliimamuutusele vähendada.
Yara on taimede toitumisalaste teadmiste arendamisse panustanud juba üle saja aasta. Me tegeleme teadus- ja arendustegevusega ning töötame välja täppisviljeluse lahendusi, et kõik Yara kasutajad saaksid vähendada oma tootmises süsiniku jalajälge.
Oma tootmise süsiniku jalajälje mõõtmine
Et aru saada väetiste üldisest keskkonnamõjust, peame läbi väetise "elutsükli" analüüsi mõõtma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja nende neeldumist. See aitab kindlaks teha meie süsiniku jalajälje suuruse ja näitab, kuidas seda vähendada.
Väetised tekitavad kasvuhoonegaase, sealhulgas süsinikdioksiidi (CO2) ja lämmastikoksiidi (N2O) tootmisel, transportimisel ja nende kasutamisel.
4 võimalust, kuidas süsiniku heitkoguseid vähendada
- Vali selline väetis, mille tootmiseks on kasutatud kõige puhtamaid ja tõhusamaid tootmistehnoloogiaid
- Võta kasutusele vastavad meetmed, et tagada tasakaalustatud taimede toitumine, näiteks täppisviljeluse tehnoloogiad
- Optimeeri väetamist, kuna see võib suurendada CO2 omastamist ja taimede kasvu
- Suurenda saagikust olemasolevatelt hektaritelt, kasutades kvaliteetseid ja efektiivseid lämmastikväetiseid
Yara töötab oma süsiniku jalajälje vähendamise nimel
- Oleme lämmastikväetiste tootmisel vähendanud süsiniku jalajälge juba kuni 40%. Lämmastiku kasutamise efektiivsuse tõstmine põllumajandustootmises võib seda veelgi vähendada.
- Oleme välja töötanud tasemel tehnoloogiaid, mida kasutatakse väetise tootmisel N2O heitgaaside koguse vähendamiseks kuni 90% ulatuses. Yara on seda jaganud ka ülejäänud tööstusega ning praeguseks on see osa Euroopa Liidu poolt määratletud Parima Võimaliku Tootmise Tehnikast (PVT; BAT - Best Available Techniques).
- Ammooniumnitraatväetise kasutamisest tulenevad keskmised heitgaaside kogused on 5,1 kg CO2-ekv ühe kg kasutatud lämmastiku kohta. See tuleneb mulla denitrifikatsioonist ja lendumisest põhjustatud N2O kadudest. Kuna N2O omab keskkonnale tugevat mõju, on selle kaod väga kaaluka tähtusega.
Sulle võib huvi pakkuda ka järgnev:
Yara lämmastikupõhised lahendused
